Minu õpileping

Tahan üldiselt ja laimealt paremini mõista digitaalseid õpikeskkondi ja võrgustatud õpet, vaadates neid koolitaja ja tulevase informaatikaõpetaja või haridustehnoloogi pilguga. Mind huvitab, kuidas valida ja kujundada keskkondi nii, et tehnoloogia ei jääks lihtsalt põnevaks tööriistaks, vaid toetaks õppimist, iseseisvust, koostööd ja tagasiside saamist.

Olen aastaid koolitanud täiskasvanuid digipädevuse, digiturunduse, veebilehtede ja tehisintellekti teemadel. Erinevad digivahendid ei ole mulle võõrad ja uusi keskkondi julgen proovida. Nüüd tahan vaadata tööriistast kaugemale: miks üks keskkond õppimist toetab ja teine mitte ning millised eeldused ja valikud peavad tehnoloogia kasutamisele eelnema.

Eriti huvitavad mind tehisintellekti ja vaibkoodimisega seotud keskkonnad ja nende õpe. Tahaksin leida viisi, kuidas kasutada tehisintellekti õppimise toetajana nii, et mõtlemine jääb õppijale ega liigu tööriista kätte.

Esiteks tahan saada selgema arusaama sellest, mis on õpikeskkonnad laiemalt ja kuidas õpihaldussüsteemid, avatud keskkonnad ja õpivõrgustikud õppimist mõjutavad. Seni olen keskkondi valinud peamiselt kogemuse ja funktsionaalsuse põhjal. Kursuse lõpuks tahan oma valikuid põhjendada ka õppimisteooriate ja teaduspõhiste käsitluste kaudu.

Teiseks tahan siduda oma täiskasvanukoolituse kogemuse üldharidusega. Täiskasvanu ja kooliõpilase vajadused ei ole samad ning ma tahan paremini mõista, millised erinevused tuleb keskkonna ja õppetegevuste kavandamisel arvesse võtta.

Kolmandaks tahan arendada oma analüüsi- ja refleksioonioskust. Kirjeldada, mida üks või teine tööriist võimaldab, on lihtne. Olulisem on analüüsida, kellele, millises olukorras ja millise eesmärgi saavutamiseks see sobib, ja märgata võimaluste kõrval ka piiranguid ja riske.

Neljandaks tahan kogeda võrgustatud õppimist õppija rollis. Koolitajana ootan õppijatelt aktiivsust ja refleksiooni, nüüd saan ise näha, mis tunne on blogida, teiste postitusi kommenteerida ja teistelt tagasisidet saada.  

Kuna ajapuudus saab olema üks suurimaid väljakutseid, siis minu suurim risk on kalduvus võtta korraga liiga palju ette. Seetõttu pean õppimist väga teadlikult planeerima:

• tutvun uue teemaga kohe pärast ülesande avaldamist, et töö ei jääks viimasele päevale;
• planeerin igasse nädalasse aja lugemiseks, märkmete tegemiseks ja blogipostituse kirjutamiseks;
• teen allikaid lugedes märkmeid selle kohta, mis on minu jaoks uus, millega nõustun või ei nõustu ning kuidas loetu minu kogemusega seostub;
• seon teooria oma koolitaja- ja õpetamiskogemusega ja toon võimaluse korral praktilisi näiteid;
• katsetan ja olen avatud uutele õpikeskkondadele;
• kasutan tehisintellekti mõttepartneri ja abivahendina, kuid kontrollin sisulisi väiteid teadusallikatest ja toon selgelt välja oma ja tehisintellekti panuse.

Kõige olulisemad õppematerjalid on kursuse blogi, mille ma tegin õppejõu loal Lovable.dev keskkonnas,  Moodle’is ja Google Drive’is jagatud materjalid ning Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu kaudu kättesaadavad teadusartiklid ja raamatud. 

Minu personaalse õpikeskkonna keskne osa on Lovable’is loodud informaatikaõpetaja blogi. Lisaks kasutan Google Drive’i, Moodle’it , Discordi ja messengeris rühma vestlust. Tehisintellekti tööriistad aitavad mul ideid leida ja korrastada, küsimusi täpsustada, teksti toimetada, tõlkida ja kokkuvõtteid teha. 

Oluline ressurss on ka kursuse õppejõud, kelle poole pöördun, kui midagi jääb arusaamatuks ja kursusekaaslased. Kaasõpilaste postitused ja kommentaarid aitavad näha teemasid vaatenurki uutest külgedest. 

Ja loomulikult oma senine praktiline kogemus. Kursusel õpitut saan kohe võrrelda sellega, mida olen koolitustel teinud, ja võimalusel uusi põhimõtteid oma töös koheselt katsetada.

Loen oma eesmärgid saavutatuks, kui kursuse lõpuks:

• kõik nõutud blogipostitused ja rühmatöö on tehtud;
• postitused ei piirdu materjalide ümberjutustamisega, vaid sisaldavad analüüsi, põhjendatud seisukohti ja seoseid praktikaga;
• oskan välja tuua erinevate õpikeskkondade võimalused, piirangud ja sobivuse erinevatele õppijatele;
• oskan oma õpikeskkonna ja õppetegevuste valikuid põhjendada;
• olen andnud kursusekaaslastele sisulist tagasisidet;
• suudan suulisel eksamil selgitada kursuse põhimõisteid ja põhjendada oma töödes tehtud valikuid;
• olen rakendanud vähemalt üht kursusel õpitud põhimõtet oma koolituse või õppetöö kavandamisel.

Kursuse lõpus tulen selle teksti juurde tagasi ja vaatan ausalt üle, millised eesmärgid sain täidetud ja millised jäid liiga üldiseks või ambitsioonikaks. Analüüsin, mis õppimist toetas, mis takistas ning kas suutsin aega ja tähelepanu piisavalt hästi juhtida.

Lisaks tahan hinnata, kas minu pilk tehnoloogiale on muutunud: kas oskan kursuse lõpus vaadata digivahenditest kaugemale ja lähtuda esmalt õppijast, õpieesmärgist ja õppimise protsessist.

Tehisintellekti kasutamise märkus: teksti struktuuri ja esmase sõnastuse koostamisel kasutasin ChatGPT-d. Sisendiks olid minu senine kogemus, huvid, eesmärgid ja kursuse juhised. Teksti kontrollisin, täiendasin ja kohandasin vastavalt oma tegelikele seisukohtadele. ChatGPT-d ei kasutanud teadusallikana.